Leonbergerite päriliku polüneuropaatia geneetiline testimine 2.0
Institute of Genetics (University of Bern)
Bern, 01.07.2014
Paljud leonbergerid põevad erinevaid neuroloogilisi haigusvorme, mille ühiseks nimetuseks on polüneuropaatia. Haigestunud koertel areneb järjest halvenev koormustaluvus, kõnnak muutub “kinniseotud sammu“ sarnaseks, mida on eriti hästi näha tagajalgadel ning sageli ilmneb ka tagajalgade lihaste atrofeerumine. Lisaks on neil koertel tihti vali (mürarikas) hingamine, muutub haukumine või tingituna muutustest kõris ning häältepaeltes hingamine isegi raskendub. Lõpuks võib haigus süveneda sedavõrd, et koer ei suuda enam kanda oma kehakaalu.
2010. aastal kirjeldati Minnesota, Berni ja California San Diego ülikoolides pärilikku polüneuropaatia vorm, mida nimetatakse leonbergerite polüneuropaatia tüüp 1 (LPN1) ning ühtlasi töötati välja ka geneetiline test selle tuvastamiseks. LPN1 testiga tuvastatakse koerad, kes põevad rasket varase avaldumisega haigusvormi, tavaliselt on nende vanus haigestumisel alla 4 aasta (keskmine = 2 a). LPN1 mutatsioon on tõenäoliselt päritav autosoomse retsessiivse geeni teel. Teisisõnu, koeral peab olema kaks LPN1 mutatsiooni koopiat (nt LPN1-DD genotüüp), et selline haiguse vorm areneks. LPN1 esineb ligikaudu 20%-l kõigist polüneuropaatia diagnoosiga leonbergeritest.
Meil on rõõm teatada, et uue geneetilise analüüsiga avastati polüneuropaatiaga leonbergeritel uus LPN1 mutatsiooniga mitteseotud geenimutatsiooni vorm, mida nimetatakse LPN2 ja mis on samuti väga tihedalt seotud ning tõenäoliselt polüneuropaatia kaaspõhjuseks. LPN2 näib seletavat ligikaudu 25% kõigist diagnoositud polüneuropaatia juhtumitest ning koos LPN1-ga on meil nüüd geneetilised testid, mis aitavad diagnoosida peaaegu 50% kõigist leonbergeritel leitud polüneuropaatia juhtumitest.
Erinevalt LPN1-st on LPN2 dominantse iseloomuga haigusvorm, seega piisab kui koeral on ainult üks LPN2 mutatsiooni koopia (nt LPN2-DN või LPN2-DD genotüüp), et areneks polüneuropaatia, ehk siis haiguse kliinised tunnused võivad esineda ka koertel, kes on vaid haiguse kandjad. Sellel faktil on tõsine mõju aretusele, kuna pooled kõigist LPN2-DN koerte järglastest pärivad tõenäoliselt D-alleeli mutatsiooni ning on seega geneetiliselt vastuvõtlikud LPN2 suhtes.
Teine oluline tõsiasi on, et LPN2 haigusvormi kliinilised tunnused võivad ilmneda koertel vanuses 1.-10. eluaastani (keskmine = 6 a), kusjuures 80%-l LPN2 genotüübiga koertel ilmnevad polüneuropaatia kliinilised tunnused alles vanuses ca 8 eluaastat. Ka see omab tõsist mõju aretusele, kuna geneetiliselt haigusele vastuvõtlikel koertel ei pruugi kliiniline haigus ilmneda enne kõrge ea saabumist, või üldsegi mitte.
Alates 15. juulist 2014 hakkavad Minnesota ja Berni ülikoolid pakkuma lisaks LPN1 testimisele ka äsja tuvastatud LPN2 mutatsiooni geneetilise testimise võimalust. Praegusel hetkel soovitame kõiki aretuses kasutatavaid koeri testida nii LPN1 kui ka LPN2 suhtes.
LPN1 osas soovitame jätkuvalt vältida paaritusi, mille tulemusena võivad sündida LPN1-DD koerad, kes saadakse kõige tõenäolisemalt kahe LPN1-DN vanema paaritamisel. Kasutades ainult üht LPN1-DN vanemat koos LPN1-NN vanemaga on kindlustatud, et sündivad järglased ei ole LPN1-DD. Globaalses leonbergerite andmebaasis (üle 4000 isendi), keda testiti meie laborites alates LPN1 mutatsiooni avastamisest, on ainult umbes 1% DD ja 15% on DN, nii et peagi peaks olema võimalik kasutada aretuses ainult LPN1-NN koeri, seejuures ebasoodsalt mõjutamata soovitud liinide kasutamist ning ka tõugu tervikuna.
LPN2-ga on olukord täiesti erinev, sest isegi ainult ühe LPN2-DN vanemaga paari kutsikatest pärivad keskmiselt 50% LPN2-DN ja kahe LPN2-DN vanemaga kutsikatest 75% LPN2-DN või isegi LPN2-DD. Siin soovitame tungivalt LPN2-DN koeri aretuses mitte kasutada.
Saame väita, et suhteliselt vähesed koerad kannavad nii LPN1 kui ka LPN2 D-alleeli, kuna need kaks mutatsioonid paiknevad erinevates kromosoomides ning antakse seetõttu edasi üksteisest sõltumatult, samuti ei ole kumbki mutatsioon seotud sooga. Veelgi enam, vaid ~ 5% kõigist leonbergeritest kannavad LPN2 mutatsiooni, mistõttu on selle mutatsiooni esinemissagedus umbes 3-4 korda madalam kui LPN1 mutatsioonivormi puhul.
Kokkuvõtteks palume meeles pidada, et need testid diagnoosivad ainult kahte polüneuropaatia võimalikku geneetilist riskifaktorit. Siiski võivad polüneuropaatia muud geneetilised vormid esineda ka järglastel, kelle mõlemad vanemad on testitud puhtaks nende kahe mutatsioonivormi suhtes.
LPN1 ja LPN2 testide kokkuvõte
| Pärilikkuse vorm | Vastuvõtlikud genotüübid |
Vanus Haigestumisel | Märkus päritavuse kohta | |
| LPN 1 | Autosoomne retsessiivne |
LPN1 DD | < 4 aastat | Mõlemal vanemal peab olema vähemalt üks LPN1 D-alleel, et sünniksid nakatunud kutsikad |
| LPN 2 | Autosoomne dominantne |
LPN1 DN LPN1 DD |
1-10 aastat | Ainult ühel vanemal peab olema LPN2 D-alleel, et sünniksid nakatunud kutsikad |
Juhised LPN1 ja LPN2 testide tellimiseks Euroopas:
Geneetiliseks testimiseks on vaja uuritava looma 1-5 ml EDTA vereproovi. Soovitatav on kasutada plastikust vereproovi tuube (EDTA lilla korgiga tuub). Vereproovid tuleb saata meie laborisse polsterdatud ümbrikus tavapostiga ilma jahutamiseta. Proovid peavad saabuma 3-4 päeva jooksul pärast võtmist, seega soovitame proovid teele panna võimalusel alati esmaspäevasel päeval, et vältida viivitust nädalavahetusel. Tellimusvormi (arvutis või käsitsi täidetav pdf-dokument) saab alla laadida SIIT
Palun saatke proovid koos allkirjastatud tellimusvormiga aadressile:
Institute of Genetics, „Leonberger-Gentest“, Bremgartenstrasse 109A, CH-3001 Bern
Eeldatav testide tegemise aeg on 2-8 nädalat.
Rahvusvaheline Leonbergerite Ühendus (ILU) kogub andmeid polüneuropaatia suhtes testitud leonbergerite kohta ning peab vastavasisulist andmebaasi. Seoses sellega palume testitulemused edastada ILU’le aadressil secretary [at] leonbergerunion.com. Kogutud testitulemuste nimekiri asub aadressil www.leonbergerunion.com/LPN1%20results.pdf