Aretusreeglid:
Terviseuuringud:
- HD: A, B või C. Tulemusega C koera võib kasutada juhul kui partneri tulemus on A või B.
- ED: 0 või 1
- Silmauuring: HC, PRA, RD tulemusega „leiuta“. Kui uuringu käigus on tuvastatud entroopium, ektroopium või PHTVL/PHPV, siis võib koera kasutada vaid juhul kui haiguse raskusaste on vastavalt „kerge“ või „mõõdukas“ (entroopium/ektroopium) või „aste 1“ (PHTVL/PHPV) ning partneri tulemus vastava haiguse osas on „leiuta“.
Uuringu tegemise hetkel peab koer olema vähemalt 18-kuune.
Paaritushetkel ei või silmauuringu tulemus olla vanem kui 24 kuud, välja arvatud juhul kui koer oli uuringu tegemise hetkel 5-aastane või vanem. Sellisel juhul silmauuringu tulemus kehtivust ei kaota.
Näitusetulemus:
- hinne “suurepärane” kahelt erinevalt ametlikult näituselt ja kohtunikult vähemalt 19 kuu vanusena. Üks näitustest peab olema rahvusvaheline näitus või erinäitus.
- koer on aretusreeglitele vastav ka siis kui tal on kinnitatud EST CH (Eesti Välimikutšempion) tiitel.
Märkused –
- Kõik nõuded peavad olema täidetud enne paaritamist.
- Aretuses võib kasutada koeri vanuses 24. elukuust.
- Emasel koeral võib Eestis olla kuni 25 Eestis sündinud ja esmaregistreeritud järglast või 3 pesakonda. Kolmas pesakond on lubatud juhul kui esimese kahe pesakonna kutsikate arv kokku jääb alla 15. Viimane pesakond registreeritakse tervikuna.
- Viimase paarituse hetkel ei või emane koer olla vanem kui 7 aastat.
- Emast koera võib uuesti paaritada, kui eelmine pesakond on vähemalt 10-kuune.
- Isasel koeral võib olla kuni 25 Eestis sündinud ja esmaregistreeritud järglast (viimase paarituse hetkel ei või EKL tõuraamatusse kantud kutsikate arv olla rohkem kui 20). Viimane pesakond registreeritakse tervikuna.
- Aretuseriloa taotlus peab olema eelnevalt kooskõlastatud Eesti Leonbergerite Klubi või Eesti Leonbergerite TÜ-ga. Juhul, kui kooskõlastustaotlus esitatakse vaid ühele ühingule, tuleb avaldajal taotlusest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul teavitada ka teist ühingut.
- Tõendi pesakonna nõuetele vastavuse kohta väljastab Eesti Leonbergerite Klubi või Eesti Leonbergerite TÜ.
Soovituslikud terviseuuringud ja testid aretuskoertele:
- Polüneuropaatia LPN1, LPN2 ja LPPN3 geenitest
– aretuses võib kasutada koeri, kelle LPN1 ja LPPN3 geenitesti tulemus on N/N (vaba) või D/N (kandja). Kui koera LPN1 või LPPN3 testi tulemus on D/N (kandja), tohib teda aretuses kasutada vaid juhul, kui partneri vastava testi tulemus on N/N (vaba).
– aretuses võib kasutada koeri, kelle LPN2 geenitesti tulemus on N/N (vaba). Koeri kelle LPN2 geenitesti tulemus on D/N (kandja/haige) aretuses kasutada ei tohi.
– koeri, kelle LPN1, LPN2 või LPPN3 geenitesti tulemus on D/D (haige) aretuses kasutada ei tohi. - Leukoentsefalomüelopaatia (LEMP) geenitest
– aretuses võib kasutada koeri, kelle LEMP geenitesti tulemus on N/N (vaba) või D/N (kandja). Kui koera LEMP testi tulemus on D/N (kandja), tohib teda aretuses kasutada vaid juhul, kui partneri LEMP testi tulemus on N/N (vaba).
– koeri, kelle LEMP geenitesti tulemus on D/D (haige) aretuses kasutada ei tohi.
Märkus – koer loetakse LPN1, LPN2, LPPN3 või LEMP vabaks ka juhul kui koera mõlema vanema vastavalt LPN1, LPN2, LPPN3 või LEMP geenitesti tulemus on N/N (vaba) ning vastavad tulemused on avaldatud WILD Leonberger Database-s. Nimetatud märkus kehtib vaid 1. põlve järglaste puhul v.a. juhul kui põlvnemine kõigis põlvkondades on tõestatud DNA testiga.
- – Gonioskoopia – silma iridokorneaalnurga uurimine
Muud soovituslikud testid:
- BH test või iseloomutest
Aretusreeglid on kinnitatud Eesti Kennelliidu poolt perioodiks 01.07.2024-30.06.2029